Tulevikus on ainult kahte tüüpi ettevõtteid: need, mis on tehnoloogiaettevõtted, ja need, mis on pankrotis“ (inglise keels “In the future, there will be only two kinds of companies: those that are technology companies and those that are out of business”). See ütlus peab täna paika rohkem kui kunagi varem. Aastate jooksul oleme nii e-kaubanduse platvorme kui ka erilahendusi luues kogenud, et iga ettevõte on mingil määral tehnoloogiaettevõte. See tähendab omakorda, et iga juht, tahab ta seda või mitte, on vähemalt osaliselt IT-juht.
Me ei räägi siin sellest, et juht peaks oskama koodi kirjutada või serveriruume jahutada, me räägime arusaamisest.
Samamoodi nagu juhid õppisid kunagi finantsaruandeid lugema ja eelarvet mõistma, tuleb nüüd õppida lugema andmeid, hindama turvariske ja mõistma, mida näiteks tehisintellekt ettevõtte jaoks tegelikult tähendab.
Miks see üldse oluline on?
Kujuta ette, et sul avaneb suurepärane ärivõimalus, aga sa ei tea, kas olemasolevad andmed seda tegelikult toetavad. Samal ajal võib juhtuda, et kliendi isikuandmed lekivad, ent pole selge, kes nende eest vastutab ja kui tõsine olukord on. Ja siis tuleb keegi välja AI-lahendusega, kuid sul puudub kindlus, kuidas hinnata selle sobivust sinu ettevõtte eesmärkide ja väärtustega.
Või kujuta ette olukorda, kus su konkurent arendas tööprotsesse toetava süsteemi, mis võimaldab neil kliente 5x kiiremini teenindada, samal ajal kui sinu meeskond kulutab endiselt aega käsitööle ja korduvatele selgituste jagamisele klientidele, sest puudub selgus, kas ja kuidas üldse paremini saab teha.
IT-taiplikkuse puudumine ei ole tänapäeval enam lihtsalt tehniline risk, vaid võib tähendada kaotatud turuosa, aeglasemat kasvu ja kehvemat kliendikogemust.
Näeme oma praktikas järjest rohkem, et
- projektid, kus juhid on IT-asjadest tavapärasest paremini informeeritud, vastavad paremini ettevõtte vajadustele, täidavad täpsemalt seatud eesmärke ning võimaldavad teha läbimõeldumaid ja säästlikumaid kulutusi.
- ning organisatsioonid, kus digi- ja äripoole vahel on selge dialoog, suudavad uute tehnoloogiate kasutuselevõtul konkurentidest pikema sammu ette astuda.
Neli IT-teemat, mida iga juht peaks vähemalt algtasemel teadma
1. Andmeanalüüs ei ole ainult Excel
Tehnoloogia suudab täna mõõta ja prognoosida rohkem kui kunagi varem. Andmed ei ole enam lihtsalt tabelid, vaid tööriistad, mis aitavad mõista kliendi käitumist, prognoosida nõudlust, optimeerida varusid ja hinnata tururiske.
Juht ei pea ise SQL-päringuid kirjutama ega Power BI-s graafikuid ehitama, kuid ta peaks suutma hinnata, kas organisatsioon kasutab olemasolevat andmepotentsiaali üldse ära. Oluline ei ole alati andmehulga suurus, vaid see, kas nendest andmetest sünnib selge ja usaldusväärne pilt olukorrast.
Juht peaks oskama küsida:
- Kust need andmed tulevad? Kas need on pärit samast süsteemist, mida klienditeenindus kasutab, või kogutakse neid kuskil mujal?
- Milline on andmete kvaliteet? Kui tihti neid uuendatakse? Kas otsuseid tehakse reaalajas või eelmise kuu andmete põhjal?
- Kas otsused põhinevad reaalsetel andmetel või n-ö kõhutundel?
Kui andmed eksitavad või neid ei usaldata, siis muutub juhtimine oletusmänguks. Just seetõttu on oluline, et juht oskaks mõista, millal andmetest saab äriline eelis või millal neist saab hoopis valede otsuste allikas.
2. Küberturvalisus ei ole ainult IT-osakonna mure
Viirus ei küsi, kas oled arendusjuht, IT-juht või tegevjuht. Enamik küberintsidente saab alguse mitte süsteemi nõrkusest, vaid inimlikust eksimusest, näiteks klikitakse petukirjal, jagatakse parooli või jäetakse tundlik info kogemata avalikuks. Seetõttu on küberturvalisus kogu organisatsiooni, mitte ainult IT-osakonna vastutus.
Turvalisus algab teadlikkusest. Juht ei pea olema krüpteerimise spetsialist, aga ta peaks teadma, kus asuvad ärikriitilised andmed, kes neile ligi pääseb ja millised on kõige suuremad riskikohad. Küberturvalisus puudutab nii lepingupartnereid, kui ka ajutisi töötajaid, ning ühe vale kliki mõju võib ulatuda miljonitesse eurodes või rikkuda aastatega ehitatud mainet.
Hea tava on näiteks
- kaheastmeline autentimine kõikides võtmetähtsusega süsteemides;
- regulaarne koolitus töötajatele, et nad oskaksid kahtlaseid olukordi ära tunda;
- selged vastutuspiirid: kes reageerib, kui midagi juhtub?
Kui juht ei tea, millised turvameetmed täna kehtivad või kui kiiresti suudetakse rünnakule reageerida, siis ei ole võimalik ka riske teadlikult maandada. Küberturvalisus ei ole IT-kulude rida eelarves — see on ettevõtte jätkusuutlikkuse ja usaldusväärsuse osa.
3. AI on uus kolleeg, mitte müstiline võluvits
Tehisintellekt ei ole enam asi, mida „tulevikus vaatame“. See on juba siin ja praegu – klienditeeninduses, sisu loomises, kliendisegmentide analüüsis, laoseisu prognoosimises või isegi personaliotsustes. AI ei ole mingi võluvits, mis kõik mured iseenesest ära lahendab, vaid tööriist, mis vajab arusaamist, eesmärki ja juhtimist – täpselt nagu iga teine meeskonnaliige.
Juht ei pea ise AI-mudeleid seadistama ega teadma, mis vahe on GPT-l ja LLaMA 3-el, aga ta peab oskama hinnata, millistes protsessides võiks AI reaalselt väärtust luua ja millal võib see hoopis segadust või riske suurendada.
AI erisuste tundmise asemel, võiks juht osata hoopis õigeid küsimusi küsida: :
- Millistes tööprotsessides võib AI olla efektiivne ? Näiteks automatiseerides korduvaid ülesandeid või aidates andmetest mustreid leida.
- Kas andmed, millele AI tugineb, on usaldusväärsed ja ajakohased? Halb sisend = halb tulemus.
- Kas keegi on läbi mõelnud riskid, eetikaküsimused ja võimalikud tagajärjed? Näiteks, kas AI vastab klientidele sobival toonil? Kas kasutatakse andmeid, millel on luba?
Ilma selge strateegiata muutub AI kiiresti müraallikaks – „tore vidin“, millele kulutatakse aega ja raha, aga mille mõju jääb uduselt mõõdetavaks. Hästi juhitud ettevõtetes on tehisintellektil roll ja eesmärk, mitte lihtsalt olemasolu.
Ja mis peamine: AI ei asenda inimest, aga inimene, kes oskab AI-d kasutada, võib asendada selle, kes ei oska. Seega on juhi roll mõista, kuidas seda uut “kolleegi” töösse integreerida nii, et sellest sünniks kasu, mitte segadus.
4. Muutuste juhtimine ei tähenda lihtsalt „inimestega rääkimist“
Uue tööriista kasutuselevõtt ei ole ainult IT-küsimus. See on harjumuste muutmine, hirmude maandamine ja võimaluste selgitamine. Kui juht ei usu ise muutustesse“, siis ei ole meeskonnal ka usku, et see on tähtis.
Mida saad juhina juba kohe ette võtta?
- Võta aega, et mõista, mida sinu IT- või digipartnerid teevad. Küsi küsimusi, nad vastavad hea meelega. Küsimuste küsimine ei näita rumalust või nõrkust vaid vastupidi, tõstab usaldusväärsust ja koostööd, kui juht tunneb huvi ja tahab aru saada.
- Küsi oma tiimilt milline tarkvara või tööriist segab töötegemist rohkem kui aitab? Vastus võib sind üllatada, kuid inimesed, kes oma igapäevatöös kasutavad erinevaid tööriistu, oskavad tihti kõige paremini välja tuua detaile, mis võivad olla võtmetähtsusega.
- Lase teha kiire audit. Kus asuvad ettevõtte ärikriitilised andmed ja kui lihtne oleks pahatahtlike kavatsustega inimesel neid hävitada?
- Uuri, kas töötajate seas on AI juba kasutusel ja kuidas seda kasutatakse. Kui veel ei ole, alusta väikesest eksperimendist (nt kliendiküsimuste automaatne vastamine) ja liigu koos meeskonnaga samm-sammult edasi.
Lõpetuseks
Oma töös puutume igapäevaselt kokku juhtidega, kes alustavad lauset sõnadega: “Ma ei tea IT-st eriti paju, aga …,” ja teevad seejärel väga häid otsuseid. Mitte seetõttu, et nad valdaksid tehnilisi detaile, vaid kuna nad oskavad küsida õigeid küsimusi.
Hea juhtimine algab julgusest küsida, soovist mõista ning valmisolekust kaardistada tundmatut, et luua side IT ja äri vahel.