Iga ettevõte jõuab mingil hetkel olukorda, kus häid ideid on rohkem kui aega, eelarvet või arendusressurssi.
Turundus soovib uusi maandumislehti, müügitiim vajab CRM-i täiendusi, klienditugi toob välja kasutajate peamised kitsaskohad ning juhtkonnal on visioon järgmisest suurest funktsionaalsusest.
Paraku ei saa kõike korraga teha.
Seetõttu ei ole arenduste prioritiseerimine lihtsalt ülesannete nimekirja koostamine. See on strateegiline otsus, mis mõjutab ettevõtte kasvu, klientide rahulolu ja kogu meeskonna fookust.
Hea lähtekoht on küsida iga arendussoovi kohta mõned lihtsad küsimused:
- Kas see aitab suurendada müüki või kasvatada tulu?
- Kas see vähendab kulusid või säästab töötajate aega?
- Kas see parandab kliendikogemust?
- Kas see vähendab riske, vigu või võimalikke probleeme tulevikus?
Kui nendele küsimustele ei ole selget vastust, tasub korraks peatuda ja hinnata, kas tegemist on üldse prioriteetse arendusega.
Samuti on oluline eristada kiireloomulisi probleeme strateegilistest investeeringutest. Kui süsteem ei tööta, maksed ei lähe läbi või esineb turvarisk, tuleb tegutseda kohe.
Kui aga tegemist on uue funktsiooni, protsessi parandamise või kasutajakogemuse täiustamisega, tasub otsus teha teadlikult ja võrrelda seda teiste võimalike arendustega.
Selleks kasutavad paljud ettevõtted erinevaid prioritiseerimise mudeleid.
Üks populaarsemaid neist on RICE-mudel, mis aitab hinnata arenduste tegelikku väärtust objektiivsemalt.
RICE mudel
RICE = Reach × Impact × Confidence ÷ Effort
See tähendab, et iga idee puhul hinnatakse nelja tegurit:
- Reach – kui palju kasutajaid või kliente see mõjutab?
- Impact – kui suur on mõju ärile või kasutajakogemusele?
- Confidence – kui kindel ollakse, et oodatav tulemus saavutatakse?
- Effort – kui palju aega, raha või arendustööd selle elluviimine nõuab?
Kõrge RICE skoor viitab sellele, et arendus võib pakkuda suurt väärtust suhteliselt mõistliku ressursikuluga. Nii muutuvad otsused vähem emotsionaalseks ja vähem sõltuvaks sellest, kelle hääl koosolekul kõige valjemini kõlab.
Veel üks oluline küsimus.
“Mis juhtub siis, kui me seda praegu ei tee?”
Kui vastus on, et kliendid lahkuvad, raha jääb teenimata või riskid kasvavad, on tegemist tõenäoliselt kõrge prioriteediga teemaga. Kui aga midagi märkimisväärset ei juhtu, võib arendus rahulikult oodata järgmist kvartalit.
Praktikas tehakse sageli viga, kus keskendutakse liiga palju kiiretele ja väikestele muudatustele. Parandatakse nuppe, lisatakse üksikuid filtreid või tehakse kosmeetilisi muudatusi, sest need tunduvad lihtsad ja kiiresti teostatavad. Samal ajal lükkuvad edasi suuremad arendused, mis võiksid parandada konversiooni, vähendada käsitööd või kasvatada ettevõtte käivet.
Seetõttu tasub prioriteete seades vaadata alati suuremat pilti. Kõige väärtuslikumad arendused ei ole tingimata kõige lihtsamad või kõige kiiremad. Sageli on need hoopis need, mis lahendavad olulise ärilise probleemi või loovad klientidele märgatavalt parema kogemuse.
Prioritiseerimine ei tähenda rohkemate asjade tegemist. See tähendab õigete asjade tegemist õigel ajal.
Kui prioriteedid on paigas, muutub ka arendusprotsess rahulikumaks, otsused läbipaistvamaks ja tulemused paremini mõõdetavaks. Ning just see eristab ettevõtteid, kes lihtsalt arendavad, neist, kes arendavad teadlikult ja eesmärgipäraselt.
Kui vajad abi arendusvajaduste kaardistamisel või järgmiste sammude planeerimisel, siis võta meiega ühendust!
Aitame leida lahendused, mis toetavad sinu ettevõtte kasvu.